Tuumajaama MTÜ varjusurmas

2008. aastal asutatud MTÜ Tuumajaam tegeles alguses aktiivselt selgitustöö ja spetsialistide koolitamisega. „MTÜ roll oli alguses ikka väga vägev. See haaras ehitusorganisatsioone ja metalliettevõtteid. Korraldasime kolm suurt konverentsi, kus välismaa spetsialistid rääkisid enda ehitatavatest jaamadest,“ meenutas MTÜ Tuumajaam juhatuse liige, TTÜ soojusenergeetika õppetooli professor Aadu Paist.

Ent 2011. aastal otsustas tööstusriik Saksamaa Fukushima avarii tõttu olla suunanäitaja ja sulgeda riigis tuumajaamad aastaks 2022. Pärast seda tegeles MTÜ Tuumajaam Eestis veel mõnda aega tuumajaama vajalikkuse ja võimalikkuse selgitamisega ettevõtjatele ja ühiskonnale. Seejärel peatas mittetulundusühing majandustegevuse. Põhjuseks oli tuumenergia perspektiivi nõrgenemine.

MTÜ teine juhatuse liige Kalev Kallemets sõnas, et tuumajaama rajamise perspektiiv on hetkel kadunud, sest Eesti põlevkivielektrijaamade kasutamise aeg pikenes. „Kuni 2023. aastani toodab Eesti põlevkivist elektrit vanades jaamades, kuid pärast seda peame leidma alternatiive, mille subsideerimine ei kägistaks majandust ja tarbijaid. Väiksed moodultuumajaamad, mis on passiivselt ohutud, võivad olla tõsine võimalus.“

Ettevõtjad loodavad tööd saada

Hetkel kuulub MTÜsse Tuumajaam 18 eraisikust liiget ja kolm ettevõtet: KMG Inseneriehitus AS, Estanc AS ja Scanweld AS. Ettevõtjad pole ses ühingus mitte niivõrd seetõttu, et nad oleksid tulised tuumaenergia pooldajad, kuivõrd pigem on neil säilinud lootus, et kui kord ehitamiseks läheb, saavad nad oma teenust pakkuda. Tuumajaama rajamine tähendab kuni 8 miljardi eurost investeeringut, ütlesid Äripäevale erinevad allikad.

KMG Inseneriehituse osanik ja juhatuse liige Indrek Pappel sõnas, et tema soov oli saada tuumajaama võimaliku rajamise korral alltöövõtjaks ehitajana. Estanc ASi omanik Raigo Tammo sõnas, et kuna tema ettevõte valmistab energiasektorile mahuteid, tahab ta käia asjaga kaasas kuni see toimima hakkab. „4-5 aastat tagasi oli lootust, et siia regiooni hakatakse tuumajaama ehitama. Praegu seisab see täiesti poliitilise olukorra tõttu ning ootan selle muutust,“ lisas Tammo.

2009. aastal kiitis valitsus heaks energia- ja elektrijaama arengukavad, mis nägid ette Eestisse tuumajaam ehitamise 2023. aastaks. Mittetulundusühingu liige Paist sõnas, et praeguses arengukavas seda enam sees pole. Siiski on tema hinnangul reaalne, et tulevikus Eestisse tuumajaam rajatakse. „Ma arvan, et see võib juhtuda. Aga millal? Arvan, et 20-30 aastat läheb veel. See protsess on nii pikk.“

Leedu tuumajaam võiks lauale jääda

Paistu sõnul kestavad arendustööd reaktoritega veel 15 aastat – siis peaks selguma, millised neist on siinse regiooni jaoks kõige sobivamad ja ohutumad. Seejärel tuleks tuumajaama rajamise tarbeks luua eraldi seadusandlus, tõenäoliselt läheks see küsimus ka rahvahääletusele. Ainuüksi projekti koostamine võtaks mitu aastat, lisaks ehitamine. Paist nentis, et tuumajaama ehitamine on emotsionaalne küsimus: „Turvalisus on esimene küsimus, sellega tegeletakse maailmas üpris palju.“

Seni on võimalik Eestil investeerida välismaistesse tuumaprojektidesse. Märtsi alguses teatas aga Eesti Energia, et ei plaani osaleda segasena paistvas Leedu Visaginase tuumajaama rajamise projektis, vaid kavatseb keskenduda kodumaistele investeeringutele. Teisalt sõnas Eesti Energia juht Hando Sutter märtsi alguses Postimehele: „Siin regioonis jõuab kolm tuumajaama kindlasti enne valmis saada, kui see teoreetiline Leedu tuumajaam.“

Kallemetsa sõnul oleks Eesti jaoks kõige realistlikum Leetu rajatavasse tuumajaama investeerida ehk see võimalus võiks strateegiliselt lauale jääda. „See pole Eesti energiajulgeoleku huvides, et Läti ja Leedu on Venemaast tugevas energiasõltuvuses nii elektri kui gaasi osas. Läti ja Leedu mured on ka meie mured, oleme üks elektriturg ja julgeolekuruum,“ lisas ta.